Atlandi-ülene kaubandus- ja investeerimispartnerlus (TTIP)

Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP) uurimine: minevik, olevik ja tulevik

Atlandi-ülene kaubandus- ja investeerimispartnerlus (TTIP) oli kavandatav kaubandusleping Euroopa Liidu (EL) ja USA vahel, mille eesmärk oli tugevdada majandussidemeid ja soodustada majanduskasvu. Läbirääkimised jäid aga lõpuks vankuma, tekitades arutelusid selle võimalike eeliste ja puuduste üle. Süveneme TTIP keerukusse, uurime selle ajalugu, kavandatud tegevusi, kriitikat ja eelseisvat teed.

TTIP lahtiharutamine

2013. aastal algatatud ja 2016. aastal lepinguta sõlmitud TTIP sattus läbipaistvuse puudumise tõttu kontrolli alla. Kuigi pooldajad nägid paremaid kaubandustingimusi ja majanduslikku õitsengut, väljendasid kriitikud muret võimalike järeleandmiste ja tagajärgede pärast erinevatele sektoritele.

Kavandatud tegevused ja vaidlused

TTIP eesmärk oli kõrvaldada kaubandustõkked, tugevdada investorite õigusi ja edendada koostööd erinevatel valdkondadel. Lekkinud dokumendid ja arutelud regulatiivsete standardite üle õhutasid aga skeptitsismi ja tõid esile läbirääkimiste osapoolte lahknevad huvid.

Plusside ja miinuste hindamine

Toetajad väitsid, et TTIP stimuleeriks töökohtade loomist, laiendaks turulepääsu ja alandaks tarbijakulusid. Vastupidiselt hoiatasid taunijad töökohtade kaotamise, nõrgenenud töökaitse ja ohustatud regulatiivsete standardite eest, eriti tundlikes valdkondades, nagu toiduohutus ja keskkonnakaitse.

TTIP hääbumine ja tulevikuväljavaated

Pärast 2016. aastal takerdunud läbirääkimisi ja sellele järgnenud nihkeid poliitilistel maastikel tunnistas Euroopa Ülemkogu 2019. aastal TTIP iganenuks. Kuigi käimasolevaid läbirääkimisi ei toimu, jätkuvad arutelud USA ja ELi vaheliste kaubandussuhete üle, ehkki erinevas vormingus ja ulatuses.