Eraõiguslike väärtpaberivaidluste reformi seadus (PSLRA)
Sisu
Eraõiguslike väärtpaberite vaidluste reformi seaduse (PSLRA) avalikustamine
Eraväärtpaberite kohtuvaidluste reformi seadus (PSLRA) on 1995. aastal Kongressi poolt vastu võetud keskne õigusakt, mille eesmärk on piirata kergemeelsete väärtpaberivaidluste levikut. Rangete nõuete ja kohtureformide abil kujundas PSLRA väärtpaberivaidluste maastikku ümber, eesmärgiga suurendada kohtute tõhusust ja kaitsta ettevõtteid põhjendamatute kohtuvaidluste eest.
PSLRA lahtipakkimine
PSLRA tegi olulisi muudatusi väärtpaberipettuste juhtumite esitamise protsessis, kehtestades hagejatele rangemad standardid ja andes kohtunikele suuremad volitused kohtuvaidluste haldamiseks. PSLRA põhisätted hõlmavad kõrgendatud tõendamisnõudeid hagejatele, konkreetsete petturlike avalduste tuvastamist ja väidetava pettusega seotud rahalise kahju tõendamist.
Väärtpaberivaidluste areng
Enne PSLRA jõustumist võisid hagejad algatada kohtuasju, mis põhinesid ainult aktsiahindade olulistel kõikumisel, kusjuures avastamisprotsessid avastasid sageli võimalikud pettused pärast esitamist. Kuid kehtiva PSLRA tõttu on hagejad sunnitud esitama konkreetseid tõendeid pettuse kavatsuse ja rahalise kahju kohta, vähendades spekulatiivsete või alusetute kohtuasjade levikut.
Seadusandlik päritolu ja mõju
PSLRA teekond seadusesse ei kulgenud vaieldamatult, kuna endine president Bill Clinton pani seadusandlusele algselt veto. Sellegipoolest tühistas USA senat veto ja PSLRA kehtestati, mis annab märku olulisest nihkest väärtpaberivaidluste dünaamikas. Alates selle loomisest on õigusteadlased vaielnud PSLRA tegeliku mõju üle, omades lahknevaid seisukohti selle tõhususe kohta mõttetute kohtuasjade ärahoidmisel ja väärtpaberite ühishagide maastiku ümberkujundamisel.