Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus (EBA)

Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) dešifreerimine

Euroopa Liidu finantssektori keerulisel maastikul on Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus (EBA) kui keskne reguleeriv organ, kellele on usaldatud stabiilsuse ja läbipaistvuse tagamise suur vastutus. 2010. aastal asutatud Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee (CEBS) järglasena täidab EBA mitmekülgset rolli pangandussektori järelevalves ELis. Süveneme selle mõjuka institutsiooni põhifunktsioonidesse, tegelikku mõjusse ja laiemasse konteksti.

EBA rolli lahtiharutamine

Sisuliselt on Euroopa Pangandusjärelevalve ülesandeks töötada välja ja jõustada regulatiivseid standardeid ja eeskirju, mis reguleerivad ELi siseturul tegutsevaid finantsüksuseid. See hõlmab laia valikut asutusi, sealhulgas laenuandvaid ettevõtteid, investeerimisüksusi ja krediidiasutusi. EBA reguleerivat raamistikku suunavad üldeesmärgid on järgmised:

Rahalise terviklikkuse säilitamine: Finantssektori tugevuse ja terviklikkuse tagamine riskide maandamiseks ja stabiilsuse säilitamiseks.
Läbipaistvuse säilitamine: turu läbipaistvuse edendamine, et kaitsta avalikke huve ja suurendada investorite usaldust.
Stabiilsuse edendamine: meetmete rakendamine finantssüsteemi stabiliseerimiseks ja süsteemsete riskide maandamiseks.
Kvaliteedi kontroll: Kvaliteedikontrolli rakendamine asutuste poolt uute finantsinstrumentide emiteerimise üle turu tõhususe suurendamiseks.
Tarbijakaitse: tarbijate, investorite ja hoiustajate huvide kaitsmine range regulatiivse järelevalve kaudu.
Järelevalve määrus: Finantsasutuste järelevalve reguleerimine nõuete täitmise tagamiseks ja üleastumise leevendamiseks.

Euroopa Keskpank (EKP) teeb nende eeskirjade jõustamiseks tihedat koostööd Euroopa Pangandusjärelevalvega, viies ELi pankadele läbi regulaarseid läbipaistvusharjutusi ja stressiteste. Need hinnangud hõlmavad mitmesuguseid fiskaalmõõdikuid, sealhulgas kapitali adekvaatsust, riskipositsiooni, kasumit ja kahjumit. Eelkõige on stressitestid lakmustestid, et hinnata finantsasutuste vastupanuvõimet majanduslanguse ja kriisi tingimustes.

Pilguheit tegelikule mõjule

EBA regulatiivse raamistiku tõhusus avaldub reaalsetes stsenaariumides, nagu näitas 2016. aasta stressitest, mis viidi läbi 51 pangas EL-i ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) riikides. See uuring paljastas haavatavused, kus ainult Itaalia Banca Monte dei Paschi di Siena (MPS) ei suutnud kolmeaastasele majandusšokile vastu pidada vajalikest kapitalireservidest. Seejärel võttis MPS kasutusele strateegilised meetmed oma kapitalireservide suurendamiseks, loovutades viivislaenud, rõhutades EBA regulatiivse järelevalve käegakatsutavat mõju.

EBA tausta kaardistamine

Euroopa Järelevalveasutuse (ESA) laiemas raamistikus asuv EBA on koos selliste üksustega nagu Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus (EIOPA) ning see on kooskõlastatud jõupingutusi regulatiivsete mehhanismide tugevdamiseks ELi finantsmaastikul. Kui EKP täidab EBA määruste jõustamisel järelevalverolli, siis EIOPA täiendab neid jõupingutusi, kaitstes kindlustusvõtjaid ja pensionisaajaid.

Pangatoimingute hindamine ELis

Võttes arvesse olulisi finantskriise, nagu 2008. aasta ülemaailmne kokkuvarisemine ja sellele järgnenud Euroopa riigivõlakriis, on ELi pangandusoperatsioonide tõhusus tugevalt kontrollitud. Nende kriiside tagajärjed, millele lisanduvad sellised tegurid nagu eelarvekärbemeetmed ja negatiivsed intressimäärad, on heitnud varju Euroopa panganduse jätkusuutlikkusele. Nimelt maadlevad sellised riigid nagu Itaalia jahmatavate viivislaenudega, peegeldades süsteemset haavatavust, mis seab jätkuvalt väljakutse Euroopa pankade vastupidavusele.