Helista riskile
Sisu
Kõneriski mõistmine: mida investorid peavad teadma
Osturisk, võlakirjainvestoritele tuttav termin, viitab võimalusele, et võlakirjade emitent otsustab lunastada sissenõutava võlakirja enne selle kavandatud lõpptähtaega. Sellel toimingul võib olla märkimisväärne mõju võlakirjaomanikele, mis võib viia reinvesteerimiseni vähem soodsasse intressimäära keskkonda. Uurime üksikasjalikumalt, mida kõnerisk hõlmab ja kuidas see investoreid mõjutab.
Mis on kõne risk?
Lunastusrisk, tuntud ka kui lunastusrisk, tekib siis, kui võlakirjade emitent kasutab oma õigust võlakiri enne selle lõpptähtaega tagasi nõuda. Sissenõutavad võlakirjad, sarnaselt ostuoptsioonidele, annavad emitendile paindlikkuse võlakirjad ennetähtaegselt lunastada, kui turutingimused on soodsad. See tähendab, et võlakirjaomanikel võib tekkida väljavaade saada oma investeering oodatust varem tagasi, mis häirib nende tuluvoogu ja sunnib neid uuesti investeerima potentsiaalselt vähem tulusatesse võimalustesse.
Kõneriski mõistmine
Nõutav võlakiri on varustatud sisseehitatud optsiooniga, mis võimaldab emitendil võlakirja lunastada enne selle lõpptähtaega. See võimalus muutub emitendi jaoks väärtuslikuks, kui intressimäärad turul pärast võlakirja emiteerimist langevad. Kutsudes tagasi võlakirja ja emiteerides uut võlga madalama intressimääraga, saab emitent intressikuludelt kokku hoida. See tegevus toimub aga võlakirjaomanike arvelt, kes võivad leida end reinvesteerima madalama intressimääraga keskkonda.
Osturiski võrreldakse sageli reinvesteerimisriskiga, mis tekib siis, kui investorid on sunnitud oma vahendeid madalama intressimääraga reinvesteerima. Mõlemad riskid tulenevad intressimäärade muutustest, kuid avalduvad erineval viisil. Kui reinvesteerimisrisk mõjutab tulevast investeeringutasuvust, siis tagasiostu risk mõjutab rahavoogude ajastust ja kindlust.
Erilised kaalutlused
Kõneriski maandamiseks on mõnel võlakirjal sissenõudmiskaitse klauslid, mis piiravad emitendi võimalust võlakiri teatud aja jooksul pärast emiteerimist tagasi nõuda. Selle kõnekaitseperioodi jooksul võivad võlakirjaomanikud olla kindlad rahavoogude ajastuse osas. Kuid kui tagasivõtmiskaitse aegub, muutuvad võlakirjaomanikud haavatavaks emitendi otsuse suhtes võlakirjad tagasi nõuda, mis seab nad potentsiaalsele reinvesteerimisriskile.
Kõneriski näide
Kujutage ette stsenaariumi, kus emiteeritakse võlakiri kupongimääraga 5% ja tähtajaga 10 aastat. Võlakiri sisaldab nelja-aastast tagasimaksekaitseperioodi, mille jooksul emitent ei saa võlakirju olenemata intressimäärade muutumisest lunastada. Kuid pärast kõnekaitseperioodi lõppemist on võlakirjaomanikel oht, et võlakirjad kutsutakse tagasi, kui intressimäärad langevad alla 5%.
Kui intressimäärad on pärast võlakirjade emiteerimist tõepoolest langenud, võib emitent võlakirjad tagasi nõuda ja uue võlakirja emiteerida madalama intressimääraga. See võib jätta võlakirjaomanikud raskesse olukorda, kuna neil võib olla raskusi võrreldavat tulu pakkuvate alternatiivsete investeeringute leidmisega. Selle tulemusena ei puutu võlakirjaomanikud kokku mitte ainult tagasiosturiskiga, vaid ka reinvesteerimisriskiga, mis võimendab potentsiaalset mõju nende investeeringute tuludele.
Kokkuvõtteks võib öelda, et kõne risk on võlakirjainvestorite jaoks oluline kaalutlus, kuna see võib mõjutada nii nende investeeringutest tulenevate rahavoogude ajastust kui ka suurust. Mõistes kõneriski olemust ja selle mõjusid, saavad investorid teha oma investeerimisportfelli koostamisel teadlikumaid otsuseid.