Kõik investeerimise kohta

Hinnatav varu

Sisu

Hinnatavate aktsiate müstifitseerimine: finantsajaloo reliikvia

Hinnatavate aktsiate mõistmine

Kunagi finantsmaastikul levinud hinnatavad aktsiad kujutasid endast ainulaadset esmase pakkumise tüüpi, kus ettevõtted emiteerisid investoritele aktsiaid soodushinnaga, millel oli õigus nõuda tulevikus lisavahendeid. See 1800. aastate lõpus populaarne kadunud tava andis ettevõtetele vahendid investorite meelitamiseks, säilitades samal ajal paindlikkuse tulevaste kapitalivajaduste jaoks.

Võtmevõimaluste uurimine

  • Hinnatavad aktsiad hõlmasid aktsiate emiteerimist investoritele allahindlusega, võimaldades ettevõtetel hiljem lisaraha saamiseks tagasi pöörduda.

  • Investorid ostsid hinnatavaid aktsiaid allahindlusega, kuid ettevõtetel jäi õigus nõuda täiendavaid investeeringuid.

  • Hinnatavad aktsiad langesid pärast 1930. aastaid soosingust välja ja neid ei kasutata enam tänapäevastel finantsturgudel.

Hinnatava aktsia dünaamika

19. sajandi lõpus oli hinnatav aktsia ettevõtete jaoks peamiseks kapitali kaasamise meetodiks. Investorite meelitamiseks müüdi aktsiad algselt nende nimiväärtusest märkimisväärse allahindlusega. Näiteks aktsia nimiväärtusega 20 dollarit võidakse müüa 5 dollari eest, mis tähendab märkimisväärset allahindlust. Investorid olid aga teadlikud, et emiteeriv ettevõte võib hiljem nõuda lisavahendeid, potentsiaalselt kuni alginvesteeringu ja aktsia nimiväärtuse vaheni.

Hinnatavate varude langus

Hinnatavate aktsiate emiteerimine lõpetati enne Teist maailmasõda, kaasaegsed finantsturud soosisid mittehinnatavaid väärtpabereid. Tänapäeval otsustavad ettevõtted, kes otsivad lisakapitali, emiteerida uusi aktsiaid või võlakirju, selle asemel, et hinnata hinnatavat aktsiamudelit.

Hinnatavad aktsiad väärtpaberite litsentsimise eksamitel

Vaatamata oma ajaloolisele vananemisele on hinnatavad aktsiad endiselt oluliseks teemaks väärtpaberite litsentsimise eksamitel, nagu seeria 63. Hinnatavate aktsiate struktuuri ja mõju mõistmine on väärtpaberispetsialistide jaoks ülioluline, kuna see annab ülevaate varasematest finantstavadest ja regulatiivsetest kaalutlustest.