Kolmas maailm

Arenguriikide kontseptsiooni uurimine: väljaspool mõistet "kolmas maailm"

Mõistet "kolmas maailm" on ajalooliselt kasutatud majanduslikult arenevate riikide kirjeldamiseks, kuid tänapäeval peetakse seda aegunuks ja halvustavaks. See artikkel käsitleb arengumaade mõistet, nende klassifikatsioone ja terminoloogia arengut globaalsel majandusmaastikul.

Arenguriikide mõistmine: ajalooline vaade

Külma sõja ajal ja pärast seda liigitati maailm majanduslike ja ideoloogiliste joonte alusel sageli esimesse, teise, kolmandasse ja neljandasse maailma. See liigitussüsteem on aga aegunud ja nüüd on eelistatud terminid nagu "arengumaad" või "madala ja keskmise sissetulekuga riigid (LMIC)".

Rahvaste majanduslik segmenteerimine

Arengumaad iseloomustavad mitmesugused majandusnäitajad, sealhulgas SKT, SKT kasv, sissetulek elaniku kohta, tööhõive määr ja juurdepääs olulistele teenustele, nagu tervishoid ja haridus. Sellised organisatsioonid nagu IMF ja Maailmapank pakuvad neile riikidele abi infrastruktuuri ja majandussüsteemide parandamisel.

IMFi ja Maailmapanga roll

IMF ja Maailmapank liigitavad arengumaad nende majandusliku seisundi alusel, pakkudes abi ja toetust arenguprojektidele. Need riigid pakuvad sageli suurema tootlusega investeerimisvõimalusi, kuigi suurema riskiga.

Maailma segmenteerimise ajalooline kontekst

Esimese, teise ja kolmanda maailma kontseptsioon tekkis külma sõja ajal, peegeldades geopoliitilisi liite ja ideoloogilisi lõhesid. Kuid Nõukogude Liidu lagunemine ja muutuv globaalne dünaamika on muutnud need mõisted aegunuks.

Mõiste "kolmas maailm" päritolu

Prantsuse demograaf Alfred Sauvy võttis külma sõja ajal kasutusele termini "kolmas maailm", et kirjeldada riike, mis ei ühtinud lääne kapitalismi ega nõukogude sotsialismiga. Seda terminit peetakse aga nüüd solvavaks ja aegunuks.

Tänapäeva klassifikatsioon

Tänapäeval liigitatakse riigid nende majanduslike omaduste ja kasvupotentsiaali alusel sageli arenenud, arenevateks ja piiriäärseteks turgudeks. Need klassifikatsioonid annavad nüansirikkama ülevaate globaalsest majandusdünaamikast.

Piiriturgude indeks

MSCI piiriturgude indeks hõlmab madalamate majandusnäitajatega riike, mis sarnanevad vanale kolmanda maailma klassifikatsioonile. Need riigid pakuvad investeerimisvõimalusi, kuid võivad kujutada endast suuremaid riske.

Alternatiivsed klassifikatsioonid

Sellised organisatsioonid nagu WTO ja ÜRO kasutavad arengumaade või vähim arenenud riikide liigitamiseks erinevaid kriteeriume. Nende klassifikatsioonidega kaasnevad konkreetsed õigused ja eelised, näiteks pikemad üleminekuperioodid kaubanduslepingute rakendamiseks.

Inimarengu indeks (HDI)

ÜRO poolt välja töötatud HDI hindab riike hariduse, oodatava eluea ja sissetulekutaseme alusel. See annab tervikliku ülevaate riigi sotsiaalsest ja majanduslikust arengust.

Vähim arenenud riigid (LDC)

ÜRO määrab vähim arenenud riigid sotsiaalmajanduslike näitajate alusel, nagu sissetulek, haridus ja haavatavus väliste šokkide suhtes. Need riigid saavad arengualgatuste jaoks erilist tähelepanu ja toetust.