Marginalism
Sisu
- Marginalismi süvenemine
- Sissejuhatus majanduspõhimõtetesse
- Marginaalne revolutsioon
- Päritolu ja evolutsioon
- Piirkasulikkuse uurimine
- Põhimõistete mõistmine
- Marginalism praktikas
- Reaalmaailma rakendused
- Fakt nr 1: Marginalism muutis 1870. aastate marginaalrevolutsiooni ajal majandusmõtlemist.Allikas
- Fakt nr 2: Piirkasulikkus, marginalismi põhimõiste, selgitab, kuidas inimesed määravad väärtust kaupade või teenuste lisaühikutele.Allikas
- Fakt nr 3: Marginalism rõhutab majandustegevuses toimuvate järkjärguliste muutuste hindamise tähtsust, mis mõjutavad tänapäevaseid mikro- ja makromajandusteooriaid.Allikas
Marginalismi paljastamine: majandusotsuste tegemise nurgakivi
Marginalismi süvenemine
Sissejuhatus majanduspõhimõtetesse
Marginalism, majanduse aluspõhimõte, kinnitab, et majandusotsuseid tehakse pigem järk-järgult kui kategooriliselt. See rõhutab, kui oluline on hinnata järkjärgulisi muutusi sellistes tegevustes nagu tootmine, tarbimine, ostmine või müük.
Marginaalne revolutsioon
Päritolu ja evolutsioon
Marginalism tekkis 1870. aastate marginaalrevolutsiooni ajal, mille eestvedajateks olid Euroopa majandusteadlased Carl Menger, William Stanley Jevons ja Leon Walras. See revolutsiooniline kontseptsioon pani aluse kaasaegsele majandusteooriale, võttes kasutusele sellised mõisted nagu piirkasulikkus ja piirkulud.
Piirkasulikkuse uurimine
Põhimõistete mõistmine
Piirkasulikkus, marginalismi põhiprintsiip, tõstab esile, kuidas inimesed määravad väärtuse igale kauba või teenuse ühikule. See kontseptsioon selgitab, miks teatud kaubad nõuavad kõrgemaid turuhindu, hoolimata nende praktilisest kasulikkusest, nagu on näha teemant-vee paradoksist.
Marginalism praktikas
Reaalmaailma rakendused
Marginalism ulatub teooriast kaugemale igapäevaste otsuste tegemiseni. Alates toitumisvalikutest kuni käitumise muutusteni teevad inimesed sageli otsuseid äärepealt, võttes arvesse pigem järkjärgulisi kohandusi kui drastilisi muutusi.