Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO)
Sisu
- Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) rolli ja mõju uurimine
- Sissejuhatus
- ILO mõistmine: ajalooline ülevaade
- ILO panus rahvusvahelisse tööõigusse
- Muudatusi põhjustavad võtmeprogrammid
- BetterWork: koostöös Maailmapanga Grupi Rahvusvahelise Finantskorporatsiooniga keskendub BetterWork töötingimuste parandamisele rõiva- ja jalatsitööstuses. Seades prioriteediks jätkusuutlikud parandused, on programmi eesmärk luua turvalisemad ja produktiivsemad töökohad, millest saavad kasu nii töötajad kui ka ettevõtted.
- Ülemaailmne juhtprogramm spetsiaalsete kaitsepõrandate (SPF) ehitamiseks kõigile: selle algatuse eesmärk on laiendada sotsiaalset kaitset miljonitele kogu maailmas, kellel puudub piisav katvus. Kaasavaid sotsiaalkaitsesüsteeme toetades püüab ILO leevendada vaesust ja soodustada haavatavate elanikkonnarühmade vastupanuvõimet.
- Rahvusvaheline lapstööjõu ja sunniviisilise töö kaotamise programm (IPEC): olles vankumatult pühendunud lapstööjõu ja kaasaegse orjuse kaotamisele, teeb IPEC koostööd sidusrühmadega, et viia ellu poliitilisi reforme, suurendada juhtimissuutlikkust ja laiendada teadmiste levitamist.
- Ohutus ja tervis kõigile: see programm, mida varem tunti kui GAP-OSH, seab prioriteediks tööohutuse ja -tervishoiu, keskendudes eelkõige ohtlikele sektoritele ja haavatavatele töötajate demograafiale. COVID-19 pandeemia ajal on see kohanenud, et lahendada töökohal tekkivaid ohutusprobleeme.
- Töökohad rahu ja vastupanuvõime tagamiseks. Konfliktidest mõjutatud piirkondades tegutsedes püüab see programm luua jätkusuutlikke töövõimalusi, eelkõige noortele ja naistele, edendades seeläbi majanduslikku stabiilsust ja rahu.
- Töö tulevik: väljakutsetes ja võimalustes navigeerimine
- Järeldus
Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) rolli ja mõju uurimine
Sissejuhatus
Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO), 1919. aastal asutatud ÜRO agentuur, on ülemaailmse sotsiaalse ja majandusliku õigluse poole püüdlemise nurgakivi. ILO peakorter asub Šveitsis Genfis ning on volitatud kehtestama ja järgima rahvusvahelisi tööstandardeid. See artikkel käsitleb ILO mitmetahulist olemust, selle peamisi algatusi ja selle püsivat mõju ülemaailmsetele töötavadele.
ILO mõistmine: ajalooline ülevaade
Rahvasteliidust pärit ja hiljem 1946. aastal ÜRO raamistikuga assimileerunud ILO on ÜRO vanim spetsialiseerunud agentuur. Oma keskmes püüab organisatsioon edendada koostööd valitsuste, ettevõtete ja töötajate vahel, toetades vabaduse, õigluse, turvalisuse ja inimväärikuse põhimõtteid töökohtadel kogu maailmas.
ILO haare ulatub kaugele ja laiaulatuslikult, kohapealsed kontorid ulatuvad üle kontinentide. Need kontorid on sõlmpunktid õiglaste tööstandardite levitamiseks, tehnilise abi pakkumiseks, tööga seotud uuringute läbiviimiseks ja konverentside kokkukutsumiseks pakiliste sotsiaalsete ja tööalaste probleemide lahendamiseks. Nimelt tunnustati ILO mõjusaid ettevõtmisi prestiižse Nobeli rahupreemiaga 1969. aastal, mis annab tunnistust selle pühendumusest edendada vendlust, õiglust ja inimväärset tööd kogu maailmas.
ILO panus rahvusvahelisse tööõigusse
ILO missioonis on kesksel kohal tema kehtestatud konventsioonid ja protokollid, mis hõlmavad rahvusvahelise tööõiguse kõikehõlmavat raamistikku. Need õigusaktid, milles on 190 konventsiooni ja kuus protokolli, hõlmavad kriitilisi valdkondi, nagu kollektiivläbirääkimiste õigused, sunniviisilise ja lapstööjõu kaotamine ning tööalase diskrimineerimise kaotamine. Nende standardite kaudu mängib ILO keskset rolli ülemaailmse töömaastiku kujundamisel.
Muudatusi põhjustavad võtmeprogrammid
ILO suunab oma jõupingutused mitmete juhtprogrammide kaudu, mille eesmärk on viia ellu muutvaid muutusi globaalses mastaabis:
BetterWork: koostöös Maailmapanga Grupi Rahvusvahelise Finantskorporatsiooniga keskendub BetterWork töötingimuste parandamisele rõiva- ja jalatsitööstuses. Seades prioriteediks jätkusuutlikud parandused, on programmi eesmärk luua turvalisemad ja produktiivsemad töökohad, millest saavad kasu nii töötajad kui ka ettevõtted.
Ülemaailmne juhtprogramm spetsiaalsete kaitsepõrandate (SPF) ehitamiseks kõigile: selle algatuse eesmärk on laiendada sotsiaalset kaitset miljonitele kogu maailmas, kellel puudub piisav katvus. Kaasavaid sotsiaalkaitsesüsteeme toetades püüab ILO leevendada vaesust ja soodustada haavatavate elanikkonnarühmade vastupanuvõimet.
Rahvusvaheline lapstööjõu ja sunniviisilise töö kaotamise programm (IPEC): olles vankumatult pühendunud lapstööjõu ja kaasaegse orjuse kaotamisele, teeb IPEC koostööd sidusrühmadega, et viia ellu poliitilisi reforme, suurendada juhtimissuutlikkust ja laiendada teadmiste levitamist.
Ohutus ja tervis kõigile: see programm, mida varem tunti kui GAP-OSH, seab prioriteediks tööohutuse ja -tervishoiu, keskendudes eelkõige ohtlikele sektoritele ja haavatavatele töötajate demograafiale. COVID-19 pandeemia ajal on see kohanenud, et lahendada töökohal tekkivaid ohutusprobleeme.
Töökohad rahu ja vastupanuvõime tagamiseks. Konfliktidest mõjutatud piirkondades tegutsedes püüab see programm luua jätkusuutlikke töövõimalusi, eelkõige noortele ja naistele, edendades seeläbi majanduslikku stabiilsust ja rahu.
Töö tulevik: väljakutsetes ja võimalustes navigeerimine
Vastuseks arenevale tööjõu dünaamikale on ILO alustanud tulevikku suunatud algatusi, nagu ülemaailmne töötuleviku komisjon. Laiaulatusliku dialoogi ja uuringute kaudu püüab organisatsioon varustada valitsusi rakendatavate strateegiatega, et navigeerida 21. sajandi töömaastiku keerukuses. Lisaks näeb ILO ette rohelist majandust töökohtade loomise katalüsaatorina, mis võib 2030. aastaks luua kogu maailmas 24 miljonit uut töökohta.
Järeldus
Sotsiaalse õigluse ja õiglaste töötavade kindla eestkõnelejana on Rahvusvahelisel Tööorganisatsioonil jätkuvalt oluline mõju ülemaailmsel areenil. Tänu oma vankumatule pühendumisele rahvusvaheliste tööstandardite kehtestamisele ja mõjusate programmide juhtimisele on ILO jätkuvalt lootuse majakas töötajatele kogu maailmas.