Kõik investeerimise kohta

Üleöö indeksivahetus

Sisu

Üleööindeksite vahetustehingute demüstifitseerimine: põhitõdede mõistmine

Avastage üleööindeksite vahetustehingute – teatud tüüpi intressimäära vahetustehingute – läbi ja lõhki, mida kasutatakse finantsturgudel. Siit saate teada, kuidas need vahetustehingud töötavad, kuidas neid arvutatakse ja miks need on finantsasutuste seas populaarsed.

Üleööindeksi vahetuslepingute mõistmine

Üleööindeksi vahetustehing (OIS) on finantsleping, mille puhul üks osapool vahetab teise osapoolega fikseeritud intressimäära üleööintressi indeksi, näiteks föderaalfondide intressimäära või LIBOR vastu. Erinevalt traditsioonilistest intressimäära vahetuslepingutest, mis hõlmavad fikseeritud intressimäärasid kindla perioodi jooksul, vahetavad OIS-id üleöökursse iga päev.

Kuidas üleöö indeksi vahetustehingud töötavad

OIS-is maksab üks osapool fikseeritud intressimäära, teine ​​pool aga ujuva intressimäära üleööindeksi alusel. Ujuv intressimäär liidetakse ja makstakse lähtestamiskuupäevadel, kusjuures fikseeritud osa arvestatakse vahetustehingu üldväärtuses kummagi osapoole jaoks. OIS-id on finantsasutuste seas populaarsed tänu üleööindeksi usaldusväärsusele pankadevaheliste krediiditurgude näitajana.

Üleööindeksi vahetuslepingu arvutamine

OIS-i arvutamine hõlmab mitmeid samme, et määrata pangale dollari kasu. Alates üleööintressi korrutamisest kuni põhiosa pideva uuendamiseni kogu laenuperioodi jooksul aitab iga samm hinnata vahetustehingu kasutamisest saadavat kasumit.

Täiendavad faktid üleöö indeksivahetuste kohta:

  • Riskijuhtimine:Pangad ja muud finantsasutused kasutavad OIS-e tavaliselt riskijuhtimise eesmärgil, võimaldades neil end üleööintressimäärade kõikumiste eest kaitsta.

  • Regulatiivne järelevalve:OIS-ide kasutamine on pärast 2008. aasta finantskriisi sattunud suurema regulatiivse kontrolli alla, mis on viinud reformideni, mille eesmärk on suurendada läbipaistvust ja vähendada süsteemset riski finantsturgudel.

  • Globaalne kasutus:Kuigi OIS-e kasutatakse laialdaselt arenenud finantsturgudel, nagu Ameerika Ühendriigid ja Euroopa, laieneb nende kasutamine ka arenevatel turgudel, kus püütakse maandada intressimäära riski.