Kõik investeerimise kohta

Valesti esitamine

Sisu

Vääresitamise dešifreerimine: lepingulise pettuse mõistmine

Vääresitamise mõistmine

Põhikontseptsioon

Valeandmete esitamine toimub siis, kui üks lepingupool esitab valeväite olulise asjaolu kohta, mis mõjutab teise poole otsust lepingu sõlmimiseks. Juriidilises mõttes võib see valeavaldus muuta lepingu tühiseks ja mõjutatud pool võib taotleda õiguskaitsevahendeid, näiteks lepingu tühistamist või kahjutasu.

Juriidiline dünaamika

Valeandmete esitamine on mis tahes ulatusega tehingute lepingurikkumise aluseks, kuid on oluline märkida, et see puudutab ainult faktiväiteid, mitte arvamusi või ennustusi. Valeandmete esitamise vaidluses osalevad pooled liigitatakse tavaliselt kostjateks (süüdistatav pool) ja hagejateks (hagi esitav pool).

Kuidas valeandmete esitamine toimib

Näited tegelikust maailmast

Mõelge stsenaariumile, kus automüüja esitab potentsiaalsele ostjale sõiduki läbisõidu valesti. Kui ostja avastab lahknevuse pärast ostmist, võib ta müüja vastu kohtusse pöörduda. Olulisemates kontekstides, nagu krediidilepingud või ühinemis- ja ülevõtmistehingud, võib valeandmete esitamine kaasa tuua tõsiseid tagajärgi, nagu maksejõuetuse sündmused või lõpetamine.

Usalduskohustused

Usaldussuhetega seotud olukordades võib valeandmete esitamine toimuda ka väljajätmise tõttu, kui pool ei avalda olulisi fakte, millest nad on teadlikud. Lisaks on kohustus parandada kõik varem valed väited, kui nende vale on teada.

Väärandmete esitamise tüübid

Süütu valeandmete esitamine

See tüüp hõlmab kostja valeavaldust, kes ei teadnud selle valest lepingu allkirjastamise ajal. Tavaliselt on süütu valeandmete esitamise abinõu lepingu tühistamine.

Hooletu valeandmete esitamine

Hooletu valeandmete esitamine toimub siis, kui kostja ei suuda enne lepingu sõlmimist kontrollida väite õigsust, rikkudes sellega mõistliku hoolsuskohustust. Abinõu hõlmab tavaliselt lepingu ülesütlemist ja võimalikke kahjusid.

Petturlik valeandmete esitamine

Pettusega valeandmete esitamise korral esitab kostja teadlikult valeväite või meelitab teist lepingupoolt kergemeelselt lepingut sõlmima. Kahjustatud pool võib taotleda lepingu tühistamist ja nõuda kostjalt kahju hüvitamist.